Juba veidi aega tagasi investeerisin Kodumaa Hoiu-laenuühistu osakapitali.
Kodumaa HLÜ eesmärgiks on kasvada ühistupangaks. Ühistupank erineb tavalisest pangast selle poolest, et panga kliendid ehk ühistu liikmed on ühtlasi ka panga omanikud ning üldkoosolekul on kõigil osanikel 1 hääl, sõltumata nende osakapitali suurusest. Ühistu otseseks eesmärgiks ei ole kasumi maksimeerimine vaid liikmetele võimalikult hea teenuse pakkumine.
Ühistupanku Eestis ei ole, kuid lisaks neile on sarnane plaan ka Tallinna linnal. Kuna Tallinna linna vastu mul suurt sümpaatiat ei ole, siis tundub Kodumaa plaan huvitavam.
Panga loomine ei ole päris niisama lihtne ettevõtmine. Selle jaoks on tarvis 5 miljonit eurot kapitali. Arusaadavalt pole palju neid inimesi, kellel oleks sellist summat tagataskust võtta. Seega tuleb kaasata teiste inimeste raha. Osakapitali investeerides investeerisingi tulevase loodava panga osalusse. See tähendab, et kui neil peaks panga loomine õnnestuma, siis olen seal osanik ning on potentsiaal saada ka kunagi dividenditulu. Lisaks sellele maksavad nad järgmised 3 aastat 7,5% investeeritud summalt.
Miks ma sinna investeerisin? Esiteks, näen et enamik Eesti pangandussektorist on välismaiste kommertspankade käes, kes suure osa teenitud kasumist Eestist välja viivad. Kui kasum jääks Eesti inimestele, siis elavdaks see majandust ja looks uusi töökohti. Paljudele inimestele ei meeldi Rootsi pankade ülemvõim, nii et seetõttu võiks üks Eestimaine pank edukas olla küll (lisaks LHV-le, mis kuulub ka eestlastele). Teiseks, ühistulised pangad on mujal maailmas üsna populaarsed, siis miks ei võiks need ka Eestis seda olla.
Mis on riskid? Suurimaks riskiks on, kuidas nad suudavad seda 7,5% maksta. Selleks, et intressi ja tulumaksu maksta peaksid nad raha vähemalt 9,4% välja laenama ning lisaks sellele on neil veel ka oma kulud (tööjõud, kontori rent jne). Arvestades nullilähedast baasintressimäära on sellise intressiga laenudele keeruline kliente leida. Teiseks pole juhatusest kellelgi panga loomise kogemust.
Kokkuvõtteks, kui ma alguses olin väga vaimustuses ideest, siis riske kaaludes tõmbas see minu indu veidike maha ja investeerisin tunduvalt tagasihoidlikumalt. Olles Rait Kondoriga, Kodumaa juhatuse esimehega, paar korda kohtunud, usun siiski, et nad saavad sellega hakkama ja ma tahan sellesse oma väikse panuse anda.
Laenu peab siiski väljastama veelgi kõrgema intressiga kui 9.4%, sest peab arvestama ka sellega, et kõik ei tasu siiski laenu alati korrektselt, olenemata kui head taustakontrolli sa teed ning laenu sissenõudmisega võivad kaasneda ka kulud.
Samas üldiselt laenuintresse vaadates, on see tegelikult tagatiseta laenu kohta üsna madal sellegipoolest.
Olen Sinuga nõus, lisaks sellele on laenude välja andmisel veel administreerimise kulud (keegi peab laenutaotlusi läbi vaatama ja need inimesed tahavad samuti palka saada). Seega peaks see intress kõvasti kõrgem olema.
Minu teada ei anna nad välja tagatiseta laene. Vähim tagatis, mis nad tahavad, on kahe inimese käendus (sarnane õppelaenule). Intressid hakkavad juba 8% juurest (kodulehe andmetel).
Kuidas õnnestus selline itntress välja kaubelda? Kodulehel kuulutatakse maksimaalselt 6%(4,8% eraisikule) intressi. Ja kas on mingid arvud ka teada, et kuidas Kodumaa hoiu-laenu ühistul läheb, et kus maal nad oma kapitali korjamisega on, et millal võiks 5 miljonit täituda?
Kuna investeerisin osakapitali, siis on ka intress kõrgem. Üldiselt pakuvad nad 7% investoriltele, kes investeerivad osakapitali, aga kuna Rait käis Investeerimisklubis Kodumaast rääkimas, siis tegi ta meile nn eripakkumise, milleks oligi 7,5%.
Kodumaal läheb üldiselt hästi. Kui Rait mai alguses rääkimas käis, siis ütles ta, et osakapitali kokku saamine võtab umbes kuu kuni poolteist veel. Hetkel täpselt ma ei tea, mis seisus nad on praegu, kuid usun, et kui nad ei ole seda viit miljonit kokku saanud, siis kohe-kohe on saamas.
“Suurimaks riskiks on, kuidas nad suudavad seda 7,5% maksta.”
Vale! Suurim risk on see, et sa jääd printsipaalist ilma, kas osaliselt või täielikult (seda laenajate makseraskuste või ühistu op riski realiseerumise tõttu). Riiklik Tagatisfond ei kaitse ühistute ega muude kvaasi-pankade kliente. Pankade klientide hoiused on tagatud 100,000 euro ulatuses (ühe panga ühe kliendi kohta). Ühistusse raha investeerimine on pigem midagi eelisaktsia soetamise sarnast (equity exposure + garanteeritud dividend). See 7,5% aastas ongi hind selle eest, et sinu “hoius” ei ole tagatud. Sa mainisid, et juhatusel puuduvad kogemused. Karjub op riski järele!
Olen kursis, et Hoiu-laenuühistute puhul ei ole Riiklikust Tagatisfondist abi.
Selles mõttes olen Sinuga nõus, et 7,5% intressi on palju lihtsam maksta kui kolme aasta pärast põhiosa tagasi ja see võib probleemiks osutuda. Minu arvamus selle kohapealt on muutunud ja suurimaks riskiks võib tõesti pidada opretiivset riski. Samas operatiivne risk seisnebki selles, kui nad ei suuda ennast piisavalt hästi turustada ja peavad seetõttu tegevuse lõpetama.
Ühistupanga idee aga mulle siiani meeldib ja ma usun, et neil on piisavalt indu see asi ära teha. Rahaga minema jooksmas ma neid ei näe, kuid kunagi ei või kindel olla. Kõiki riske arvesse võttes leidsin, et mulle nende poolt pakutav tootlus sobib.