Kinnisvarasse investeerimine 3

Missugune nägi välja meie esimene üürikorter pärast remonti?

Kinnisvarasse investeerimine on kolmeosaline postituste seeria, mis räägib sellest, kuidas me soetasime oma esimese üürikorteri? Esimest osa saad lugeda siit: Kinnisvarasse investeerimine 1 – otsimine ja ostmine. Teist osa aga siit: Kinnisvarasse investeerimine 2 – renoveerimine.

Kõigepealt väike galerii enne ja pärast piltidest:

Saime üürikuulutuse ülesse 21. augustiks ja esialgu panime üürihinnaks 300€ kuus. Selle hinnaga käidi küll paar korda vaatamas, aga keegi lepingut sõlmida ei soovinud. Seetõttu langetasime 3-4 päeva pärast hinda 290€, pärast mida tuli päris mitu konkreetset soovijat.

Huvitav oli see, et üürilisteks said lõpuks inimesed, kellega me enne lepingu sõlmimist ei kohtunud ja kes ka ise korterit ei näinud. Nimelt olid nad Saaremaal ja vajasid hädasti uueks õppeaastaks korterit ja pidid Tartusse tulema alles õppeaasta alguses. Nad küsisid kohe alguses, et kas selline variant oleks võimalik, et teeksime lepingu digitaalselt ja nad saaksid korteri kätte siis, kui nad Tartusse tulevad. Peale väikest mõtlemist me nõustusime selle variandiga juhul, kui nad saadavad oma dokumentidest koopiad, et saaksin taustakontrolli teha. Kuna viimane midagi kurjakuulutavat välja ei toonud, siis tegime lepingu ära.

Korterit üle andma aga ei olnud meil endil võimalik minna, kuna läksime just viimase hetke pakkumisega reisile. Seega aitasid meid sõbrad hädast välja ja kokkuvõttes tekkis olukord, kus me ei olnud näinud neid inimesi umbes 2 kuud, kes meie vast remonditud korteris elasid. Tagantjärele tundub see üsna hullumeelne, aga kõik läks hästi, kuna tegemist oli väga korralike inimestega.

Kinnisvara investeeringu tootlus

Enamik numbreid olen ma juba välja käinud, allolevas tabelis on näha igakuised tulud ja kulud:

Kokku teeb see siis igakuiseks rahavooks 139,68€ ja aastaseks omakapitali tootluseks 29,7%.

Teisel aastal tõstsime korteri üüri 5€ võrra ja saime igakuiseks rahavooks 144,68€ ning tootluseks 30,8%.

Puhver tulevasteks remontöödeks peaks ära katma ka jooksvad kulud nagu korstnapühkimine ja korteri tühjalt seismine. Üldiselt soovitatakse selleks arvestada 5-10% üürist, nii et värskelt renoveeritud korteri puhul peaks 6,7% piisav olema.

Tänane seis

Tänaseks elavad korteris sees kolmandad üürnikud. Kõige esimesed soovisid lepingu teha 10-ks kuuks ja kolisid välja 30. juunil see aasta. Samal päeval saime kohe ka korterit näidata ja leidsime uued üürnikud, kellega päev hiljem ka lepingu tegime. Septembris andsid nad aga teada, et peavad teise linna kolima ja seetõttu kolivad välja. Neil oli aga olemas ise uued potentsiaalsed üürnikud ja korter õnnestuski kohe uuesti üürile anda. Nii et sisuliselt ei ole vakantsust olnud (periood, millal korter seisab tühjalt ja üüritulu ei teeni).

Tekkinud probleemid

Kuu aega pärast korteri esimesele üürnikule andmist, kui oli aeg näite teatada, tuli välja, et ehitaja oli paigaldanud veemõõtja valet pidi, st vett lastes läks number kogu aeg väiksemaks. Püüdsin siis ehitajat kätte saada, et ta selle asja korda teeks, kuid see ei õnnestunud. Ei vastanud ta ei telefonile ega meilile mitme nädala jooksul. Niisiis saime asja oma jõududega lahendatud, kui head muljet see küll ei jätnud ja ei julgeks küll teine kord selle ehitaja teenuseid kasutada.

Hiljuti oli ka probleem ahjuuksega, millest kirjutasin ka Oktoobri ülevaates, kuid ka see sai ilusti lahendatud.

Kinnisvarasse investeerimine tulevikus

Olen oma Eesmärkide lehele pannud kirja, et soetada see aasta üks üürikorter juurde. Paraku aga see aasta seda ei juhtu, kuna me ei ole siiani uut korterit soetanud ja oleme järgmise aastani Eestist ära. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et üürikorteri otsimine, soetamine ja renoveerimine võtab parajalt palju aega ning see aasta on just viimasega väga kitsas olnud. Mõnda objekti käisime ka vaatamas, kuid kuna need ei olnud ideaalsed ja oleks väga palju tööd nõudnud, siis jäid need ära.

Samas on minu huvi kinnisvarasse investeerimise vastu jätkuvalt suur, kuna nagu ülalpool toodud arvutusest on näha, pakub see vägagi suurt tootlust. Lisaks sellele ei ole sinna juurde arvestatud korteri hinna väärtuse kasvu, mis potentsiaalselt võiks olla suurem kui renoveerimisele panustatud raha. Nii et proovime silmad selles asjus lahti hoida.

Et järgmist postitust mitte maha magada, liitu Raha teeb Raha meililistiga: