Kas oled mõelnud, miks osadel inimestel läheb elus paremini kui teistel? Kuidas mõne elujärg aasta aastalt paraneb, ta saab lubada omale pikemaid puhkusi ja vabamat elu, kui teised peavad üha enam töötama, et kõik laenu- ja liisingmaksed õigeks ajaks tasuda? Neil inimestel on üks ühine joon, nad ei kuluta kogu oma raha ära ehk säästavad. Kuigi säästmine võib tunduda üsna ebahuvitav teema, siis see on rikkaks saamise teekonnal kõige olulisem punkt. Kui ei ole sääste, siis ei ole ka mida investeerida! See on nagu pilet paremasse tulevikku. Ei ole võimalik saada jõukamaks kui järgmiseks palgapäevaks on kogu raha otsas.
Kõige parem ja lihtsam viis säästa on mitte võtta järelmaksu. Kuigi pangad ja muud krediidiasutused proovivad meile väga tungivalt väita, et suuremate ostude finantseerimine järelmaksu või väikelaenuga on täiesti normaalne, siis ei ole see seda mitte. Järelmaksude krediidikulukuse määr on tavaliselt vahemikus 20-40% aasta baasil. Kas Sa läheksid ostma poodi, kus reklaamitakse, et just täna on võimalik osta 40” LED telekat, mis muidu maksab 419€, kaks korda kallimalt? Aga just täpselt seda Sa teed, võttes selle sama teleka 48-ks kuuks järelmaksuga 18€ kuus. Seega, ühegi järelmaksu või väikelaenu võtmine ei ole normaalne, sest ostad asju, mida Sa tegelikult ei saa endale lubada ja seda tunduvalt kallimalt.
Lisaks järelmaksule on terve rida kohti, kust oma igapäevaseid kulutusi kokku tõmmata. Kui on otsus ja valmisolek olemas, et osa sissetulekust säästa, siis on oluline aru saada, kust on seda võimalik teha. Selleks on oluline teada, kuhu raha kulub. Ma ise olen juba üle kolme aasta kõik oma kulutused kirja pannud just selle eesmärgiga, et oleksin kursis, millistesse kategooriatesse kulutan ma rohkem raha, kui oleks mõistlik. See võib tunduda alguses ebamugav ja tüütu, kuid kuidas saab muidu teada, kust säästa, kui pole täpselt teada, kuhu raha kulub. Ka ajakulu pole argument seda mitte teha, sest sellele ei kulu üle 15 minuti nädalas.
Kuidas siis kulusid kirja panna? Kas teha seda üksi või kogu perega? Kui rahakott on ühine, siis kõige mõistlikum on kulusid kirja panna kogu leibkonnaga koos. Ma olen kasutanud selleks Google Drive, sest sinna saab luua tabeli, mida mitu inimest erinevatest seadmetest muuta saavad, samuti on võimalik sinna nutitelefonist sisestusi teha. Tegin ka ühe baastabeli valmis, mille saad endale kasutusse võtta. Selleks pead olema enda Google kontoga sisse logitud ja minema järgnevale lingile: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1dfYX9J2tyy0DWYqBT0WLVM1_Xoj3l6g2Zt95L1FbC0U/edit?usp=sharing Kui soovid tabelit endale salvestada, siis vali ülevalt menüüst Fail > Tee koopia. Ma panin sinna kirja põhilised kategooriad, võid vabalt neid oma äranägemise järgi muuta ja juurde teha. Lisaks igapäevastele kulutustele on viimane vaheleht aasta kokkuvõtte jaoks, kuhu saab üüri, kommunaalid ja muud püsikulud kirja panna ning aasta lõpuks arvutab see välja, kui palju mingile kategooriale keskmiselt kulus. Minul on näiteks harjumuseks kujunenud, et võtan poest alati tšeki ning iga paari päeva tagant kannan kogunenud tšekid tabelisse. Kui maksan sularahas või mingil põhjusel ostu eest paberit ei saa, siis tavaliselt märgin selle telefoni abil kohe üles.
Kulude kirjapanek on pikk protsess, mis aitab väga täpselt teada saada, kuhu raha läheb. Väga paljud inimesed ei viitsi seda teha ja seetõttu ei õnnestu neil ka midagi säästa. Kui Sa tahad elada teisiti, siis on see üks esimesi samme, mida peaksid tegema, et oma finantsseisust objektiivset pilti ette saada. See aga võtab aega, et oma kulutustest mingeid järeldusi teha. Mis on aga nipid, mida saaksid kohe rakendada, et oma kulutusi vähendada?
Ühed kõige jubedamad kulud on püsikulud. Need röövivad igakuiselt pea märkamatult suure hulga raha. On mitmeid püsikulusid, millest ei saa loobuda (näiteks eluase), kuid on ka neid, mida saab üsna hõlpsa vaevaga vähendada või üldse olematuks muuta. Tasub üle vaadata kõik oma igakuised maksed, kas neid on ikka vaja ja kui on, kas on olemas odavamaid alternatiive. Näiteks kui maksad oma telefonipaketi eest rohkem kui 10€ kuus, siis tasub ka teistelt operaatoritelt pakkumised võtta, isegi siis, kui oled oma praeguse operaatoriga rahul, sest kui nad saavad teada, et soovid teise operaatori juurde liikuda, siis teevad suure tõenäosusega parema pakkumise. Samuti ei ole mingit põhjust maksta kallima elektripaketi eest, elektrihind.ee lehel saab väga mugavalt valida omale soodsaima pakkuja.
Kui püsikulud on kontrolli all, siis tasub ette võtta igapäevased ostud. Üks suuremaid kokkuhoiuallikaid siin on emotsiooniostude vähendamine. Lahendus sellele on üsna lihtne – käia vähem poes. Kuigi me arvame, et ostame poes käies ainult vajalikke asju, siis tihti tekib just poes “isu” millegi järele, mille me rõõmsalt korvi poetame. Kui Sa näed, et teed selliseid oste, siis proovi hakkama saada käies poes korra nädalas. Lisaks väiksematele emotsiooniostudele hoiad kokku ka hulga aega. Selleks, et ühe korraga nädalas poes käidud saaks, tuleb oma söögitegemist natuke ette planeerida ja üsna hädavajalik on ka korralik poenimekiri. Paber ja pliiats külmkapil töötab selleks väga hästi, tehnoloogiasõbralikumad võivad proovida Wunderlisti nimelist rakendust, mis võimaldab väga edukalt oma nimekirja ka omavahel jagada ja kõigil osapooltel asju lisada.
Järgmiseks kavalaks kokkuhoiukohaks on erinevad ülehinnatud kaubad. Kas teate, mis on ühe suurima juurdehindlusega toode toidupoes? Selleks on vesi. On üllatav, kui palju inimesed tegelikult pudelivett ostavad, selle asemel, et seda lihtsalt kraanist juua. Pudelivee juurdehindlus võib olla üle 1000 korra ning selle eest saad kes teab kui kaua plastikpudelis seisnud vee, mille kvaliteeti pole mitte keegi kontrollinud. Lisaks kraaniveele on sellised ülehinnatud kaubad veel näiteks tops kohvi, erinevad mahla- ja jogurtikokteilid ning muu säärane, mida on väga edukalt võimalik ise teha.
Kuna me elame sellises maailma nurgas, kus inimesi on üsna vähe, siis on enamike toodete hinnad ka kõrgemad kui suurematel turgudel. Tänu internetile aga on võimalik endale tellida kaupa eBay-st ja AliExpress-ist otse oma postkasti ilma postikuluta, tihti 70-80% odavamalt kui Eestist ostes. Ainsaks miinuseks on pikk tarneaeg, mis on tavaliselt 14 päevast 35 päevani. Sealt tasub otsida igasugu väiksemamõõdulisi asju, näiteks erinevaid juhtmeid, telefonide korpuseid ja kaitsekilesid, aksessuaare, kodumasinate tarvikuid jne.
Kokkuvõtteks ei tohiks säästmise juures ennast tunda pidevalt halvasti sellepärast, et ei saa omale midagi lubada. Pigem tasub rõõmustada, et kulutad oma raha sellele, mis on kulutamist väärt. Üle jääva raha saad suunata investeeringuteks, mille abil täita oma unistusi ning saavutada eesmärke.
Artikkel ilmus algselt Rahaasjad.ee portaalis.
https://docs.google.com/spreadsheets/u/0/
Seal on paar head malli ise ka olemas – annual budget ja monthly budget
Mul millegi pärast ei lase valida neid uue Spreadsheeti loomisel. Kui kellelgi on veel sama probleem, siis võtke lihtsalt uus Spreadsheet fail lahti ja valige Fail > Uus > Mallist… ning leiate sealt mitmeid erinevaid variante, kuidas oma eelarvet koostada.
Mina alustasin säästmise puhul eesmärgist. Et finantsvabaduse jaoks vajan x summat, tahan vabaduse saavutada y aastaga ja seega pean 7-8% aastatootluse juures selleks säästma iga kuu z summa. Edasi kasutan sellist süsteemi, et mul on olemas kuu kulude šabloon. Seal on kirjas kõik püsikulud, säästmiseks minev summa ja muud kulud eeldatava summaga (nt toit, meelelahutus ja väike summa ettenägematuteks pisikuludeks nt lapse klassikaaslaste sünnipäevakingid vmt). Kuu alguses kopeerin selle eraldi exceli töölehele ja kohendan natuke (elektriarve nt kõigub olenevalt aastaajast jmt). Siis kannan säästu investeerimiskontole, maksan ära arved ja ülejääk on siis muude kulude katteks (toit jne). Mingeid tšekke korjama ei pea ja arve võib kuu lõpuks nulli tõmmata :D Eelarvet vaatan veel kuus sees nii palju, et kas kõik arved said makstud. Kui midagi ära maksan, siis kustutan rea maha ja mingit pikaajalist statistikat seega ei tee. Järgmine kuu teen uue koopia ja ring jätkub. Mulle see süsteem sobib rohkem, kuna tšekkide korjamine tundub nii tüütu. Ehk on kellelegi abiks.
Tänud oma kogemust jagamast! Eks see ole jah, et mõnele töötab üks ja teisele teine süsteem. Minu jaoks on see tšekkide korjamine ja sissekandmine ka veidike distsiplineeriv, sest paneb ostu tehes korraks mõtlema, kas mul on ikka seda vaja ja kas mul näiteks meelelahutuse eelarve juba see kuu täis ei ole. Lisaks sellele saan hiljem vaadata, kuhu sai liiga palju laristatud.
Ma ise olen ka mõelnud seda, eks kulutada on alati hea ja lihtne. Ega see sendilugemise elu tekitab veel rohkem stressi elus tegelikult. Ei teagi, kas õige on elada üks päev täiega või säästa ja tarbida tulevikus.
Endal üldiselt kulud kontrolli all, kuid tihti on nii, et säästmine täiega peal, kuid järsku tuleb sisse ikka mingi mõttetu kulu 50 euro kandis või nii, mida pean mõttetuks kuluks (mõni asi, tegevus, mida tegelikult vaja polnud või mis kasu ei tootnud). Ehk siis tundub, et säästmine ebaloomulik tegevus ikkagi, kuskilt nagu tuleb ikka see raiskamise himu ja raiskad kuskile teise kohta selle raha ära.
Rikkaks saamise puhul sendilugemine on kahtlane tegevus ikkagi. Ise jätkan koonerdamist, kuid ei ole kindel, kas see õige teguviis, eriti meie palkade juures.
Säästa aitab “esmalt maksa endale” reegel. Kanna iga kuu kindel summa teisele kontole. Eriti hea, kui neid on veel mitu, näiteks üks investeerimiseks, teine ootamatuteks kuludeks, kolmas reisimiseks jne.
Mina olen säästmise puhul lähtunud sellest, et säästan asjadelt, mis ei ole mulle nii tähtsad. Näiteks ei ole mulle oluline omada isiklikku autot, kuid samas olen palju rohkem valmis kulutama reisimisele kui ehk mõnele teisele ehk tunduks mõistlik. Oma kulude jälgimine ei ole ainult sendilugemine, sellega võib sadu eurosid säästa. Tõsi ta aga on, et sellega ei tasu lolliks minna, vahel on viimase sendi säästmise asemel mõistlikum pigem otsida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks.