Nagu enamik finantsblogijaid plaanin ka mina teha ülevaate eelmise kuu investeeringutest ja blogist. Siin on siis sellesarnane esimene üllitis.
Bondora
Bondoras laekus märtsis intressitulu 168,88 eurot, mida on 15,12 eurot rohkem kui veebruaris. Mõned kuud tagasi lootsin, et aprillis saavutan Bondoras passiivseks tuluks 200 eurot kuus, kuid kuna Bondora on oma reegleid ümber teinud, nii et enamik raha istub reserveeritud pakkumisena ning midagi ei teeni, siis ei tundu see reaalne.
Minu jaoks oli kõige olulisem muutus märtsis vanade portfellihaldurite kinni keeramine. Need töötasid hästi ja ei pidanud vajalikuks uutele üle minna. Kuna uued porfellihaldurid investeerivad ka Soome, Hispaania ja Slovakkia laenudesse, kuhu mul raha huvi paigutada ei ole, siis neid ka kasutusele ei võta. Hetkel on täiesti arvestatav võimalus ka käsitsi investeerida, millest plaanin lähiajal ka lähemalt kirjutada.
Mis mind mõtlema pani Bondora asjus üldisemalt, on see et Taavi, kes peab Rahafoorumi blogi ja on Bondora investorsuhete juht, on otsustanud, et rohkem raha praegu Bondorasse ei paiguta. Tema eesmärgiks on samamoodi nagu minul teenida üle 20% tootlust, mida ta näeb, et hetkel ei ole võimalik mõistliku ajakuluga Bondorast saavutada. Natuke veider tunne on, nagu kapten seaks endale päästepaati valmis.
Omaraha
Omarahas teenisin 8,22 eurot intresse. Sellesse portaali pole ma eelmise aasta aprillist raha juurde pannud, kuna portaali omanik on jätnud foorumis väga ülbe ja üleoleva mulje. Ma ei leia, et ettevõttega, kes oma klientidesse niivisi suhtub, oleks mõistlik asju ajada. Teiseks miinuseks on see, et seal puudub järelturg, nii et oma raha vahepeal tagasi saada ei ole võimalik. Nii ma seal siis tiksun, iga kuu muudkui intessitulu väheneb.
Omaraha kohta peab ütlema, et ma siiski ei välista, et tulevikus võin sinna siiski lisaks investeerida, kuna teiste investorite kogemuse põhjal pakub see siiski päris arvestatavat tootlust praegu, mis on investorile kõige olulisem.
Crowdestate
Uusi investeeringuid ei teinud ja intressitulu samuti ei saanud. Olen osalenud ühes projektis, Jüri tootmishoone arneduses.
Kinnisvara ühisrahastuse kohta tegi Peeter Pärtel ühe video, mis tekitas Facebookis palju kõneainet. Palju räägiti selle video kohta, et see on inimeste hirmutamine. Ma sellega päris nõus ei oleks. See on teavitamine asjast, mille nad on tähelepanuta jätnud. Kui paljud üldse neist inimestest, kes investeerivad Crowdestate projekti viitsivad läbi lugeda lepingu ja finantsplaani? Lepingus on sõnaselgelt öeldud, et kui selle projekti jaoks loodud ettevõttel peaksid tekkima makseraskused, siis ei ole invetorilt õigus neilt laenu tagasi nõuda (tegelikult on see ilma varata juriidiline keha ja sealt ei olegi midagi nõuda).
Mul on tunne, et Crowdestate investeeringute puhul on tekkinud massipsühhoos, kus kõik tunnevad, et kui nad nüüd mõne minutiga raha välja ei käi, siis jäävad nad millestki väga olulisest ilma. Oma kogemusest võin öelda, et selline tunne tähendab, et tuleb võtta aeg maha ja asjad rahulikult läbi kaaluda ning arvutada, sest sel hetkel juhib Sind ahnus mitte kaine mõistus. Ei juhtu midagi, kui jääd ühest või teisest projektist välja, tulevad uued ja paremad. Kasulik on enda jaoks mõelda ka investeerimisstrateegia, et missugust tootlust Sa mingit tüüpi investeeringutelt ootad. Mina olen enda jaoks võtnud eesmärgiks, et arendusprojektide omakapitali investeeringutesse mina alla 20% oma raha ei paiguta.
Muud laenud
Olen andnud koos sõbraga laenu Elektritaksole, milles midagi huvitavat ei toimu. Iga kuu lihtsalt makstakse laenu tagasi ja ongi kõik.
Aktsiad
Oman Olympicu, Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaid dividendide saamise eesmärgil. Kuna kevad Balti börsidel dividendide väljakuulutamise aeg, siis märtsis teatas Olympic, et maksab seekord jällegi 0,1€ aktsia kohta (juba vähemalt kolmandat aastat järjest). Mina olen Olympicu soetanud omale portfelli hinnaga 1,995, mis teeb dividenditootluseks 5% (praegu on võimalik isegi veidi odavamalt saada).
Kinnisvara
Mul on ühetoaline üürikorter Tartus, mille soetamisest ja renoveerimisest plaanin ka millalgi pikemalt kirjutada.
Midagi huvitavat siin ei toiminud, üürnikud maksid üüri ja midagi katki ei läinud, nii et võib rahule jääda. Üürikinnisvaraga on üldse nii, et huvitavaks läheb tavaliselt siis, kui mingi jama on. Mulle aga jamad ei meeldi, nii et praegu on täitsa hea.
Blogi
Märtisis oli blogil 311 külastust. Arvestades, et ei olnud veel blogiga pihta hakanud ja kuskil seda jaganud on see täitsa hea tulemus.
Mida Sa arvad Bondora vanade portfellihaldurite kinni keeramisest ning kas ja kuidas plaanid edasi investeerida?
Tore näha, et oled RahaFoorumi lugejate seas ja võtnud vaevaks ka oma blogi tegemise. Olen alati seda meelt, et mida rohkem inimesi investeerimisest räägib ja kirjutab, seda lihtsam on seda mõtteviisi levitada ja algajatel ka alustada.
Kommentaariks sellele viitele minu tegemiste kohta. Võimalik, et olen ennast veidi halvasti väljendanud.
Kui oled blogi lugenud, siis tead, et mul on plaanis hiljemalt 7 aastaga (nüüdseks juba peaaegu 6.5) finantsilise vabaduseni jõuda:
http://rahafoorum.ee/miks/
See eeldab, et ma kas investeerin suuremaid summasid või suurema tootlusega või mõlemat. Kuna olen suures pildis üsna aktiivne investor, siis pigem eelistan seda viimast varianti ja eriti hea kui see oleks 20%+ suunas.
Seega olen ka näiteks Crowdestate’st eemale hoidnud peamiselt seetõttu, et sealne tootlus on minu jaoks vähemalt hetkel liiga madal. Kunagi küll tegin konto, aga siis jäi ka see punkt silma, et tegelikult ei investeeri kinnisvarasse ja tagatist ka nagu pole.
Estateguru tundub selles osas põnevam, aga ka seal on ainult pisikene summa katsetuseks sees ja praeguse seisuga lisada ei plaani jällegi tootluse tõttu.
Samal põhjusel olen ka blogis oma Bondora osakaalu vähendamisest rääkinud üsna pikalt, kui sellest uuest krediidiskoorist ja hinnastamisest Bondora uudiskirjas esmakordselt juttu oli. Ilmselt ka kirjutasin varem sellest, aga ei mäleta, millises postituses. 2014. aasta kokkuvõttes igatahes üleüldise portfelli ülevaate all mainisin oma mõtteid sel teemal:
http://rahafoorum.ee/detsembri-ja-2014-aasta-kokkuvote/
Lühidalt siis, et siiani on saanud head tootlust peamiselt seetõtut, et olen investeerinud statistikapõhiselt ja madalama riskiga laenudesse, mis olid ülehinnatud. Praeguse hinnastamise puhul neid enam nii lihtne leida pole (kindlasti on mõni selline segment endiselt alles, isegi Lendingclubis on, kuigi nad on aastaid oma krediidiskoori arendanud) ja muul juhul läheb üsna raskeks seda 20%+ tootlust saavutada.
Tol hetkel spekuleerisin, et edaspidi seda nii lihtsalt enam teha ei õnnestu ja praegune statistika ka sellele viitab. Küll on võimalik paari taktikaga seda vähemalt väiksemate summadega investeerides siiski saada, aga need pole skaleeritavad ja nõuavad palju aktiivset tegutsemist.
Ehk 20% tootlust teenida praegu alustades ei maksa loota, kuigi kui liigseid riske ei võta, siis peaks dividendiaktsiatest (sinu näite 5%) paremat tootlust saama endiselt. Minu eesmärk on siiski kõrgemat tootlust teenida ja samal ajal ka oma ühisrahastuse osakaalu portfellist loodetavasti lõpuks vähendada (hetkel ca 50% kandis on ilmselgelt liiga palju) läbi muudesse instrumentidesse investeerimise.
Probleemiks on ainult see, et ega need teised instrumendid ka praegu väga suurt tootlust ei luba :)
Tänud asja selgitamast!
Olen endalegi eesmärgiks seadnud 20%+ tootlust, mida on hetkel üsna raske saavutada vähegi mõistliku riskitaseme juures.
Crowdestate puhul on tõesti hetkel pakutav 12-13% tootlust omakapitali investeeringu kohta liiga vähe. Ma eeldaks vähemalt 20%, pigem 25% selle riskitaseme juures. Eriti kehvad on viimased fikseeritud tulususega investeeringud, sest seal ei ole võimalik projekti edukal õnnestumisel saada suuremat tootlust. Kõik mis üle jääb, läheb arendaja taskusse. Hiljuti käis Loit Tartu Investeerimisklubis rääkimas ja andis lootust, et varsti on jälle loota mõnda 20%+ projekti nagu oli näiteks Jüri tootmishoone ehitus.
Bondoraga olen siiani rahul, kuid viimasel ajal olnud jamad on pannud mind mõtlema, et kas on üldse turvaline seal raha hoida. Äkki tehakse ühel päeval mingi näpukas ja on mõned investeeringud kadunud või kontolt raha. Ma ei hooma tegelikult täpselt, mis mul seal portfellis oli eile ja mis on täna, nii et usaldan selles asjus täielikult Bondorat. Vanade portfellihaldurite kinni keeramine tähendab minu jaoks kas käsitsi investeerimist või raha vaikselt välja tiksutamist. Käsitsi investeerimine aga ei ole ka väga variant, kuna enamikest turul olevatest pakkumistest tuleb raha mõne päeva pärast tagasi.
Kuna ma ei ole oma varadest eriti midagi rahas hoidnud, siis tundub just praegu õige aeg raha hulka portfellis kasvatada, et siis kui asjad hakkavad halvemaks minema oleks võimalik midagi soodsalt osta (kas siis aktsiaid või kinnisvara). Emotsionaalselt ei ole see aga üldse lihtne, kuna palju parem on vaadata oma vara kasvamas kui seda lihtsalt pangakontol seismas inflatsioon otsast närimas.
Crowdestate viimane, Heina 5, projekt ei ole minu meelest otsene omakapitaliinvesteering, vaid tavaline laen (nagu LHV andis). Lihtsalt LHV puhul on ilmselt olukord nii, et nemad on sundvõõrandamise järjekorras esimesed, siis on CE investeeringud ning lõpuks Endoveri omakapital.
Omakapitaliinvesteeringuks võib pidada Jüri tootmishoonet või Rootsiküla elamuid, kus oleme saanud osaluse arendajas.
Minu jaoks on nende viimaste projektide puhul nii omakapitali kui laenu investeeringu miinused koos. Ühelt poolt ei ole võimalik teenida suuremat tootlust projekti õnnestumisel ja teiselt poolt ei ole sellel laenul ka hüpoteeki. Tõsi küll, CE investorid saavad raha enne tagasi kui Endover oma kasumi, kuid mina eelistaks pigem ikkagi kasumit jagada.
Ei tea küll su portfelli proportsioone, aga dividendiaktsiatega vist 20%+ ei teeni? :)
Aga muidugi mõistlik variant hajutamiseks ja rahavoo tekitamiseks. Ise polegi just selle tootluse pärast nagu väga raatsinud sinna veel investeerida, pluss millegipärast on juba mõnda aega selline kahtlane tunne, et ühel hetkel tulevad hinnad tublisti allapoole.
See raha teema on üsna tuttav jah. Kuidagi kurb on vaadata seisvat raha. Eriti kui samal ajal on võimalus see hea tootlusega tööle panna.
Hea tähelepanek tõesti :) Ütleme siis nii, et portfelli sellelt osalt, mis olen hetkel sotsiaalpangandusse pannud ootan 20%+ tootlust. Dividendiaktsiad ostsin omale enne kui hakkasin üldse Bondorasse ja Omarahasse investeerima ja sel ajal oli tootluse ootus ka väiksem. Samas ei soovi ma neid ka müüa praegu, kuna on portfelli hajutatuse mõttes head. Samuti peab dividendiaktsiate puhul arvestama, et tegemist on maksujärgse tuluga, mille eest saab kohe minna poest piima ja leiba ostma.
Tallinki müügile olen aga küll väga lähedal, kuna teist aastat järjest on nad dividende vähendanud ja see ei ole just väga tore.
Kui hea ajastaja oled ja ei karda aktsiaid osta, kui veri tänavatel, siis pole ka 20% dividenditootluse kättesaamine võimatu. Tallinna börsi kontekstis tähendanuks see muidugi ntks enamiku praeguste dividendiaktsiate ostmist 2009. a alguses. SFG puhul oleks divikatootlus sellisel juhul üsna kosmiline ja küündides teatud aastatel 100%ni või üle sellegi.
Aga hetkel pole sellist divikatootlust kuskilt võtta. Võibolla naasevad sarnased ostukohad uue korrektsiooni järel.
Täitsa nõus. Selles mõttes võib ka teoreetiliselt lihtsalt pikaajaliselt istudes ja oodates ühel hetkel selle 20% kätte saada, kui hinnad piisavalt palju aastate või aastakümnetega tõusevad. Ma antud hetkel siiski kommenteerisin selle info põhjal, mis siit postitustest silma jäi :)
Aga kindlasti on hea idee piisavalt hea närvikava ja võimaluse olemasolul kriisi aegu suure tõenäosusega püsima jäävate dividendifirmade aktsiaid osta ning 20% või enamgi dividenditootlus enda raha pealt paari aasta pärast peale taastumist ei ole kindlasti võimatu.
Eks kriisi ajal ostes on võimalik väga palju asjadega kosmilisi tootlusi teenida, kuid sellel ajal kipub raha nappima. Palgad ja ettevõttlustulud vähenevad ning laenukraanid on kinni. Nii et soovides kriisi ajal häid tehinguid teha tuleb sellele mõtlema hakata juba varakult (näiteks praegu). Kes muidugi ütleks täpselt, millal järgmine kriis tuleb?
Raha tuleks juba praegu koguda jah. Samas on jube raske seda teha, kui turud ümberringi rallivad – vägisi tekib tunne, et krt äkki jään nüüd rongilt maha – ja hirmsasti tahaks kuskile ennast sisse osta. Ise mõtlen, et ilmselt tuleb see kannatamatus just sellest, et portfell on alles suhteliselt väike ja tahaks et raha iga hetk toodaks midagi juurde. Kui nüüd oleks portfell selline, mis 6% tootluse juures ka keskmise palga puhtalt kätte toob, siis selliste summade puhul oleks ilmselt kergem pool portfelli rahaks teha ja kriisi oodata. Aga millal kriis tuleb on hea küsimus. Ise ennustan 2016 aasta I poole lõpu paika, kui ECB võlakirja osturalli lõppema hakkab. Mis mõtted teistel?
Eks see Euroopa Keskpanga rahatrükk lükkab kriisi edasi. Esilgse plaani kohaselt on see kuni 2016. aasta septembrini, kuid ei välistata varianti, et seda ka pikendatakse. Ma usun, et järgminne kriis tulebki üsna pea pärast rahatrüki lõppu, kas siis 2016 lõpp või kui otsustatakse pikendada, siis pärast seda. Eks me näe.
Ahjaa, elektritakso investeering pakub huvi – kas selle kohta on postitust tulemas? :)
Hea mõte, peaks kirjutama küll :) Ma ei tea, kas seda hetkel on võimalik korrata, kuna Elmo toetus sai otsa, aga huvitav teema kindlasti.
Tehtud: http://rahateebraha.ee/kuidas-me-elektriauto-ostsime/
[…] Otsustasin, et edaspidi ei kirjuta kuuülevaates asjadest, kus muutui ei ole. Kõigist investeeringutest kirjutasin lähemalt Märtsi ülevaates. […]