Kuidas kriisi ajal majandus ellu jääb?

Küünilised keelekasutajad nimetavad kriisist nähtud võimalusi mustaks komöödiaks. Ent majandus ei oota kriise, et uusi suundi ja ideid leida – see on juba progressiinimese loomuses. Kriisiaegne majandus eeldab aga paindlikkust, innovatiivsust ja erakordset kannatlikkust.

Pandeemiad, sõjad ja looduskatastroofid on elanud läbi tugevamad ja nõrgemad majandusmudelid, kus ellujäämine sõltub paljuski piirkonna majanduslikust tervisest ja rahvusvahelistest suhetest. Tallinnas, nagu paljudes teisteski maailma linnades, näeme ettevõtluse ja tööhõive laienemist ja arengut läbi kriisi, mitte vaatamata sellele.

Meie tegutsemiskeskkonna raamistik on kiiresti muutunud. Paljud ettevõtted on sunnitud pöörduma digitehnoloogia poole, on leidnud uusi võimalusi oma äri kasvatamiseks ja töötajate tööohutuse tagamiseks. Samas on mõnel juhul on kriis süvendanud juba olemasolevaid majandusprobleeme.

Suurema osa majandussektoritest mõjutavad need muutused tervikuna. Jaotusvõrgud peavad kohanema pingelistes oludes. Samuti suunatakse ärimudeleid digitaalseks ning spetsialiseeritud nutitehnoloogiate abil toimuvaks kaugtööks. Innovatsioon ja finantseerimine on muutumas olulisemaks strateegiliste eesmärkide saavutamisel, hoolimata majanduslikest takistustest.

Kokkuvõttes võib öelda, et majandus peab kohanema, kasutama võimalusi ja leidma uusi suundi. Paratamatult on see pidev ja mõnikord valus protsess, kuid see on vajalik, et majandus kriisist võitjana väljuda. Paindlikkust, innovatsiooni ja kannatlikkust on vaja alati, kuid eriti kriisiajal.

Tuletame endale meelde, et iga kriis loob ka uusi võimalusi. Need, kes suudavad kiiresti muutuda, riskida ja käia kaasas ajaga, suudavad kasvada ja areneda, isegi kui olud on keerulised. Kriisi ajal pole majandus mitte lihtsalt ellujääjate, vaid võitjate mäng.