Majanduskasv – mõõt või illusioon?

Uus aasta on ukse ees ja sellega seoses tõstatub taas kord küsimus – kuidas läheb meie majandusel ja mida võime oodata tulevalt aastalt? Kas meie sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkab kasvamist samas tempos nagu eelmisel aastal või tuleks meil hoopis ette valmistuda majanduslanguseks?

Majanduskasv on üks neist näitajatest, mida kasutatakse laialdaselt majanduse tervise hindamiseks. See näitab, kui palju on majandus suutnud aasta jooksul toota kaupu ja teenuseid võrreldes eelmise aastaga. Kuigi SKP kasv näib avat päris selge ja konkreetne mõõdik, on selle tõlgendamisel ja rakendamisel omad kitsaskohad.

Esiteks, majanduskasv ei anna meile terviklikku pilti ühiskonna heaolust. SKP kasv võib näidata, et ettevõtted toodavad rohkem, aga see ei tähenda tingimata, et inimestel läheb paremini. Näiteks, kui töötajate palk jääb stagneeruma või isegi langeb, samal ajal kui SKP kasvab, tähendab see sisuliselt inimestele vaesumist.

Teiseks, majanduskasv ei võta arvesse keskkonnakahju, mida intensiivne tootmine võib põhjustada. Kliimamuutused on üks suurimaid väljakutseid, millega praegune inimkond silmitsi seisab, ja paljud eksperdid on hoiatanud, et jätkusuutmatu majanduskasv omab selles suurt osa.

Kokkuvõtteks, kuigi majanduskasv näib esmapilgul lihtsa ja selge mõõdikuna, ei tohiks me unustada, et majandus on palju enamat. See puudutab inimeste heaolu, keskkonna jätkusuutlikkust ja palju muud. Seega, kuigi me tahame näha majanduskasvu, peaksime mõtlema ka sellele, millises vormis see kasv on ja milliseid tagajärgi see võib endaga kaasa tuua.