Majanduskasvust ja selle mõjust

Majanduskasv on paratamatult üks kesksemaid mõisteid igas majandusdiskussioonis. Me mõtleme sellele, millised on selle mõjud, kust see tuleb ja kuidas seda saavutada.

Majanduskasvu mõõdetakse tavaliselt sisemajanduse kogutoodangu (SKT) protsendimääras aastas. See on üldine mõõdik, mille abil hinnatakse riigi majanduse suuruse kasvu või kahanemist. Sellele vaatamata on majanduskasv mõiste, mis võib olla segadust tekitav, sest see ei pruugi alati tähendada materiaalsete hüvede rohkust. Näiteks võib riigi majanduskasv olla võimas, kuid selle elanike elukvaliteet ei pruugi olla kõrge, kui kasumi jaotamine on ebaõiglane või kui majanduskasvuga kaasneb suur keskkonnakahju.

Üks majanduskasvu allikaid on tehnoloogiline progress. See toob kaasa efektiivsuse kasvu ja võimaldab meil luua rohkem väärtust samade ressurssidega. Teine oluline allikas on haridus. Paremini haritud tööjõud on tõenäoliselt produktiivsem ja suudab luua rohkem väärtust.

Küsimus pole enam lihtsalt majanduse kasvatamises, vaid pigem selles, millist tüüpi majanduskasvu me soovime. Kas me tahame, et meie majandus kasvaks ainult rahas mõõdetava SKT osas või tahame, et see kasvaks ka elukvaliteedi ja keskkonnaolukorra osas? Majanduskasvu määr ei tohiks olla ainus indikaator edusammude mõõtmiseks.

Seda silmas pidades on riikidel vaja arendada rohkem tasakaalustatud kasvustrateegiaid, mis arvestavad nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. On aeg, et me hakkaksime mõõtma oma edu mitte ainult kvantitatiivsetes, vaid ka kvalitatiivsetes mõõtmetes.

Kokkuvõtteks, majanduskasv on oluline, kuid selle mõõdikuid tuleb täiendada ja laiendada, et hõlmata ka muid olulisi aspekte nagu elukvaliteet ja keskkonnakaitse. Ainult nii saame tagada, et meie majanduse areng toob kaasa tõelise heaolu kasvu kõigile.