Mõtteid eestlaste säästmisharjumustest

Sissejuhatus

Mis on säästmine ja kuidas eestlased sellega hakkama saavad? Hakka või uskuma, et eestlane on pigem säästev kui laristav. Pealtnäha, kuid tegelikult?

Eestlaste säästmisharjumused

Eestlaste säästmistrende vaadates torkab silma säästlik mõtteviis. 2021. aasta lõpus küsitlesid Turu-uuringute AS ja Swedbank 1000 Eesti elanikku, kes vaagisid oma säästuharjumusi. Uuringust selgus, et 72% vastanuist säästavad mingitel eesmärkidel. Kõige populaarsemad säästmiseesmärgid olid suuremas plaanis ootamatute kulude katteks säästmine (65%) ja lähituleviku plaanide tarbeks säästmine (48%).

Eestlaste säästuharjumused on kindlasti kiiduväärt, aga mille arvelt me säästame? Uuringust selgus, et sagedamini säästetakse vaba aja kulutuste, toidu ja jookide ning transpordi pealt. Paraku on need kohad, kus võime endale väikeseid elumõnusid lubada ja/või aega säästa. Seega tundub, et eestlased on pigem ratsionaalsed kui hedonistid, kui säästmiseks läheb.

Mida see meile õpetab?

Eestlaste säästmisharjumuste analüüs näitab, et oleme üsna mõistlikud ja ettevaatlikud oma rahaasjade korraldamisel. See, et enamus inimesi säästab ootamatuks, näitab meie ettevaatlikku eluhoiakut. Samuti on mõistlik säästa tuleviku suurteks väljaminekuteks nagu kodu soetamine või lapselapse haridus.

Kuid me ei tohiks unustada, et säästmine ei tohiks olla enese piiramine, vaid pigem oma rahaliste vahendite mõistlik haldamine. Liigne kitsendamine võib mõjuda meie elukvaliteedile ja vaimsele tervisele.

Kokkuvõte

Säästmine on oluline osa finantsstabiilsusest ja see on tore, et see on osa eestlaste elufilosoofiast. Kuid sama oluline on leida tasakaal säästmise ja elamise vahel. Mõistlik on pidada silmas, et kuigi säästmine on oluline, on samuti vajalik veeta raha asjadele, mis toovad meile rõõmu ja heaolu. Finantsvabaduse teekond peaks olema tasakaalus, kus hoolitsetakse nii praeguse kui tuleviku eest.