Indeksfond algajale: kuidas see töötab, kellele sobib ja millised on riskid
Indeksfond on viimastel aastatel saanud paljude Eesti algajate investorite esimeseks valikuks. Selle populaarsuse taga on lihtne loogika: üksikute aktsiate valimise asemel ostad osakese kogu turust. Kuid lihtsus ei tähenda riskivabadust. Rahandus.ee indeksfondide juhendi põhjal vaatame, kuidas indeksfond töötab, mis vahe on indeksfondil ja ETF-il, kellele see sobib ning milliseid vigu algajad kõige sagedamini teevad.
Mis on indeksfond
Indeksfond on investeerimisfond, mille eesmärk on järgida võimalikult täpselt mõne konkreetse turuindeksi tootlust. Indeks võib koosneda näiteks suurtest USA ettevõtetest, Euroopa aktsiatest, üleilmsetest ettevõtetest või hoopis võlakirjadest. Fond investeerib indeksi koosseisu järgi ning püüab saavutada sellele võimalikult sarnast tootlust võimalikult väikeste kuludega.
Oluline eristus: indeksfond ja ETF ei ole sünonüümid. Indeksfond kirjeldab investeerimisstrateegiat, ETF aga fondi vormi. Paljud ETF-id kasutavad indeksinvesteerimist, kuid kõik indeksfondid ei ole ETF-id. Lihtsustatult vastab indeksfond küsimusele, mille järgi investeeritakse, ETF aga küsimusele, kuidas osakuid ostetakse ja müüakse. Kui mõisted nagu turukapital, P/E või EPS on veel võõrad, aitab neid selgeks teha eestikeelne finantsmõistete sõnastik.
Kuidas indeksfond töötab
- Valitakse alusindeks. Selleks võib olla näiteks Nasdaq 100, Euroopa aktsiaindeks, üleilmne aktsiaindeks või võlakirjaindeks. Üleilmset turgu jälgiv fond ja ühele sektorile keskenduv fond võivad mõlemad olla indeksfondid, kuid nende riskitase on väga erinev.
- Fond jälgib indeksit. Täiesti identset tulemust tavaliselt ei saavutata, sest tootlust mõjutavad haldustasud, tehingukulud, maksud ja rahavood. Fondi ja indeksi tootluse erinevust nimetatakse jälgimisveaks (tracking error).
- Investor ostab fondi osakuid. Ühe osaku kaudu saad osaluse paljudes väärtpaberites, mis aitab hajutada ka väikeste summade korral.
- Kulud mõjutavad tulemust. Ka näiliselt väikesed kuluerinevused võivad pika perioodi jooksul lõpptulemust märgatavalt mõjutada.
- Turulangusi see ei välista. Kui aktsiaturud tervikuna langevad, langeb tavaliselt ka neid järgiv indeksfond.
Näide: Anna-Liis Tartust
Juhendis kirjeldatakse 35-aastast Tartu elanikku Anna-Liisi, kelle netopalk on 2300 eurot kuus. Tal on umbes kolme kuu vältimatute kulude suurune hädareserv ja igakuiselt jääb üle keskmiselt 300 eurot. Kodulaen on olemas ja järgmine eesmärk on pikaajaliselt vara kasvatada. Kui tal puudub soov või aeg ettevõtete analüüsimisega tegeleda, võib regulaarne investeerimine laiapõhjalisse indeksfondi olla mõistlik ja ajasäästlik lahendus. Nii ei sõltu tulemus ühe ettevõtte käekäigust. Samas peab ta arvestama, et ka indeksfondi väärtus võib turulanguse ajal ajutiselt märgatavalt väheneda.
Kellele indeksfond sobib
Allika järgi võib indeksfond sobida eriti hästi, kui:
- sul on pikk ajahorisont, näiteks kümme aastat või rohkem;
- soovid investeerida süsteemselt, mitte teha sagedasi üksikuid panuseid;
- hindad laia hajutatust ja mõistlikke kulusid.
See ei pruugi sobida, kui raha võib lähiaastatel vaja minna, kui sul puudub hädareserv või kui sa ei talu portfelli kõikumist. Juhendi näite järgi võib kodu sissemakseks kolme aasta pärast kogutav raha aktsiaindeksfondis olla liiga kõikuv, kuigi toode ise on kvaliteetne.
Levinumad vead
- Indeksfondi peetakse automaatselt riskivabaks – hajutatus ei kaitse kogu turu languse eest.
- Ostetakse fondi, teadmata, millist indeksit see järgib.
- Valik tehakse ainult mineviku tootluse põhjal.
- Ignoreeritakse kulusid.
- Turulanguse ajal katkestatakse regulaarne investeerimine – nii jääb kasutamata võimalus osta osakuid madalama hinnaga.
- Maksustamise põhimõtteid ei tehta enne selgeks – investeerimiskonto, tavakonto ja pensionilahenduste maksuloogika võib erineda.
Praktiline tegevusplaan
- Sõnasta eesmärk ja mõtle, millal raha vaja läheb.
- Loo vundament: hädareserv ning kallid lühiajalised võlad kontrolli all.
- Õpi eristama indeksfondi, ETF-i ja aktiivselt juhitud fondi.
- Uuri, millist indeksit fond järgib, ja võrdle kulusid.
- Alusta summaga, mida suudad kõrvale panna ka turulanguse ajal.
- Hoia pikaajalist vaadet ja väldi igapäevaste turuliikumiste põhjal otsustamist.
Kui soovid enne investeerimist läbi mõelda, kui suurt kaotust suudaksid taluda, loe meie artiklit investeerimise riskiraamistikust.
Riskihoiatus
Investeerimisega kaasneb risk. Fondiosakute väärtus ja tootlus võivad nii tõusta kui ka langeda ning võid kaotada osa või kogu investeeritud summa. Varasem tootlus ei taga tulevast tootlust. See artikkel on hariduslik üldteave ega ole isiklik investeerimisnõuanne. Enne otsust tutvu fondi tingimuste ja kuludega ning vajadusel konsulteeri nõustajaga.
Kokkuvõte
Indeksfond pakub lihtsat, hajutatud ja sageli odavat viisi turul osalemiseks, kuid ei kaitse turulanguse eest. Edu ei sõltu niivõrd turu ajastamisest, vaid sobiva strateegia valimisest, realistlikust ajahorisondist ja järjepidevusest.
